Sadekov advokaadibüroo

Missugused puhkuse viisid eksisteerivad Eesti seadusandluses?


Üldine töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus). Pikem puhkuse aeg on ette nähtud haridus- ja teadustöötajal, alaealistel ning teistel seaduses ettenähtud juhtudel.
Põhipuhkusele on õigus töötajal, kes on tööd teinud rohkem, kui 6 kuud.

Puhkust ei saa asendada rahalise vahendiga või teiste hüvedega. Põhipuhkus aegub aasta peale kalendriaasta lõppemist, mille ajal oli puhkus ette nähtud.
Puhkuse graafiku koostab tööandja mitte hiljemalt, kui 31 märtsil.

Tööandja on kohustatud andma puhkust seaduses ettenähtud juhtudel.

Teiseks puhkuse viisiks on vanemate puhkused.

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
Lapse isal on ka õigus nõuda 10-päevast isapuhkust kooskõlas Eesti seadusandlusega.

Lapsendajal on samuti õigus nõuda vastavalt seadusele määratud puhkust. Vanematel või faktilisel lapse eeskostjal on õigus nõuda puhkust seosest lapse hooldusega lähtuvalt seaduses sätestatud protseduuriga. Kehtib ka puhkuse kohta, mida antakse aastas lapsevanemale, kellel on alaealine laps.

Mis puudutab õppepuhkust, siis seda on õigus saada töötajatel, kes läbivad tasemeõpet (avatud ülikoolid näiteks), kvalifikatsiooni tõstmise kursused, erandjuhtudel üldharivad kursused. Selleks, et osaleda kutsustel antakse töötajale õppepuhkus kuni 30 päeva tuginedes avaldusesele, mis on saadud õpet läbiviivast asutusest.

Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal tööandja on kohustatud maksama töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks (diplomi kaitse, eksamite sooritamine) antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäär.