Sadekov advokaadibüroo

Maksim Reva


Umbes nädal aega ei teadnud ma, mis toimub vangikongist väljaspool. Seal hulgas, kas minu perekond suutis palgata advokaati või mitte. Ja siis avaneski minu kongi uks ning mind juhatati edasi minu advokaadiga kohtumisele.

– Minu nimi on Vladimir Sadekov, ma olen teie advokaat, Teie perekond tervitab Teid.

Niimodi toimus minu tutvumine advokaadiga Sadekov. Peale vajalike formaalsusi ning minu asjaolude arutamist ta ütles ausalt, et on vaja kannatada, lähiajal ta proovib mind välja aidata vanglast, kuid samas see saab olema keeruline, kui mitte võimatu. Peale neid ausaid sõnu ma usaldasin enda saatuse tema kätte, kusjuures, ma ei kahetsenud seda oma 7 kuu jooksul vanglas viibimise juures kordagi, et usaldasin tookord enda jaoks võõrast inimest.

Pärast toimus kohus, võib-olla ka üks kõige kõmulistest Eesti „Themise“ kohtuprotsessidest, mis läks ajalukku juba enne, kui oli alanud. Terve aasta jooksul minu selja taga istus advokaat, kaitses mu seljatagust. Vladimir Sadekov, teades spetsiifilisust ning keerulisust kohtuprotsessis „Pronksiöö neliku“ üle, andis mulle tegutsemise vabadust, piirates seda vaid enda advokaadi nõuannetega, mis eelkõige, nagu arstidelgi tulenesid mõttest– mitte kahjustada iseennast. Kõik kolm advokaati, kes võtsid osa protsessist, said hakkama oma ülesannetega ning „Pronksiöö nelik“ oli vaatamata ühiskonna ning poliitilisele survele, õigeks mõistetud. Hiljem advokaadid Inglismaalt, Saksamaalt ning Venemaalt, kes jälgisid antud protsessi, ütlesid, et mul on väga vedanud oma advokaadiga. Paljude juristide jaoks advokaatide töö protsessis „Pronksiöö nelik“ sai üheks kõige oluliseks näiteks strateegia loomiseks kriminaalasjades sotsiaalsete aktivistide ning õiguste kaitsjate vastu.