Kujutame ette olukorda, millesse sattus ettevõte, kui kasutas liisinguettevõtte vara ning ei tulnud toime õigeaegsete maksetega.
Liisinguettevõte ütleb üles lepingu ning nõuab oma asjade tagastamist. Antud olukorras liisinguettevõte on asja omanik ning ettevõte, kes kasutab seda asja on valdaja. Seega, valdaja ei tagasta asja selle omanikule, samas kui õigus asja kasutamiseks on lõpetatud liisingulepingu ülesütlemisega.
Kas asja kinni hoidmist enda valduses ning selle mitte tagastamist seaduslikule omanikule saab lugeda omastamiseks lähtudes karistusseadustikust?
Maakohus mõistis süüdistatavat süüdi selles, et ta ei tagastanud asja liisinguettevõttele lähtuvalt eelpool mainitud olukorrast. Ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata ning ei muutnud oma otsust. Riigikohus tühistas omakorda selle otsuse ning tuvastas järgmist:
- Kohtupraktikas säte § 201 (omastamine), st „asja enda kasuks pööramine kolmanda isiku kasuks“ tähendab tegu, millest nähtub, et täitja soovib tulevikus käsutada asja nagu omanik (käituda asjaga nagu omanik) või anda kolmandale isikule õiguse käsutada asja nagu omanik.
- Siiski, mitte igasugune käitumine ning tegevus ebaseadusliku valdaja poolt ei saa olla vaadeldav asja omakasuks pööramisena, mis rikub asja omaniku õigusi. Kuritegelikus käitumises peab objektiivselt peegelduma isiku huvi asja faktilise kuulumise muutmiseks, st käituda asjaga selliselt, nagu seda teeks omanik. See fakt, et liisingulepingu lõpetamisel asi ei olnud tagastatud omanikule veel ei tähenda, et asja pöörata enda või kolmanda isiku kasuks.
- Kuritegeliku käitumise näitena, mis võiks viidata soovile võtta üle tegeliku omaniku koht ning pöörata asja enda kasuks, võiks olla asja hilisem kasutamine omanikule teadmata kohas, tingimusel, et sellise asja väljanõudmine hakkab olema omaniku jaoks liiga tülikas. See tähendab, kui valdaja peidab asja, viib seda üle teise kohta, mis on tundmatu omaniku jaoks- sellega ta objektiivselt kinnitab oma tahet pöörata asja enda või kolmanda isiku kasuks. Samuti, näitena võib antud olukorras ka tuua asja väärtuse oluline vähenemine selle kasutamise käigus.
- Kuna ülalnimetatud punktis 3 asjaolusid antud asjas ei ole kindlaks tehtud, vaid kindlaks on tehtud ainult omanikule asja üleadsmisest keeldumine, seega asja tagastamata jätmine liisinguettevõttele ei kujuta endast kuriteokoosseisu.
- Kas sellise asja kasutamine saab kujutada endast kuriteokoosseisu vastavalt KarS § 215, st asja õigusvastane kasutamine? (Näiteks kas saab kasutada liisinguautot peale liisingulepingu lõpetamist ärandamise tõttu?)
AÕS § 40 lg 2 nõuab „omavolilise valdusena“ isiku tegutsemist. St, kui isik sai oma valdusesse asja seaduslikuks, antud juhul liisingulepingu alusel, siis edaspidine asja kasutamine peale sellise lepingu lõpetamist ei ole omavoliline vastavalt karistusseadustiku §-le 215.
