Vladimir Sadekov
Selle ja mitme haakuva küsimusega pöördus minu poole üks klient. Kuna sellest teemast ei ole meedias suurt midagi kirjutatud, mõtlesin, et ehk pakub teema huvi laiemale publikule.
Tõesti, tegemist on ühe osaühingu eripäraga, mille sisuks on osaniku teatud tingimustel osaühingust väljaarvamine (ÄS § 167). Selline võimalus aktsiaseltsis puudub. Siiski on oluline rõhutada, et see ei ole teiste osanike suvaõiguse realiseerimine, vaid kohtu pädevusse antud asja otsustamise üks võimalik lõpptulemus. Tuleb kohe ka mainida, et tegemist ei ole võimalusega, mida sagedasti kasutataks.
Sellekohase hagi esitab kohtule üldjuhul osaühing (st juhatus), kuid hagi võivad osaühingu nimel esitada ka osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist (kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet).
Mis on väljaarvamise eeldused?
Kohus võib osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui: osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud; või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Seega ei saa väljaarvamine tulla osanikule ootamatult ja tema väljaarvamise n-ö “vandenõulik sepitsemine” ei tohiks olla realiseeritav.
Seda, mis on “mõjuv põhjus” peab täpsustama põhikiri. Näiteks võiks tuua, et osanik ei suuda mingi aja jooksul mingil kindlal viisil OÜ majandustegevusse panustada; osanik on pankrotis; osanik kaotab kindla tegevusloa (nt osanikust autojuht minetab juhtimisõiguse, osanikust arst kaotab tegutsemislitsentsi vms); konkurentsikeelu rikkumine; OÜ-le omistatava kuriteo toimepanemine osaniku poolt vms. Seejuures peab olema tuvastatav, et väljaarvatav osanik on põhikirjas sätestatud tingimustega nõustunud (kas juba asutamislepingus või hiljem muul viisil põhikirja tingimusi omaks võttes).
Seega – kui eeldused tunduvad olema täidetud ja kirjalikele hoiatustele ei reageerita, tuleb pöörduda kohtusse. Kui ka kohus leiab, et eeldused on täidetud, kõik nõude aluseks olevad asjaolud esitatud, need asjaolud on verifitseeritavad (tõendatavad) ning menetlustakistusi ei ole, ei tohiks selline kohtumenetlus kaua kesta.
Mis on õiguslik tagajärg?
Osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule. See on üsna ebapraktiline nõue, mistõttu tuleks ka siin OÜ põhikirjas välja pakkuda mingi parem lahendus (hüvitise määramine eksperdi arvamuse või põhikirjas sisalduva valemi alusel vms). Olgu osundatud, et avalikul enampakkumisel müügi korral puudub teistel osanikel ostueesõigus (TMS § 98 lg 5). Kuna OÜ on üldjuhul mõeldud suletud ühinguna, võiks ühe lahendusena põhikirjas sätestada enampakkumise ainult teiste osanike vahel.
Mida võtta enampakkumisel osade alghinna aluseks?
Vähese kohtupraktika puhul saab esile tuua hetkel nt hüvitise, mille suhtes pooled kompromissi üle peetavatel läbirääkimistel kõige lähemale jõudsid. Aga see ei ole kindlasti ainus võimalus.
Nagu eespool öeldud, liiga sagedased sellised kaasused ei ole. Mulle pole Riigikohtu lahenditest otseselt sellesisulist lahendit silma jäänud. Üks, mille leidsin, käsitleb kaasust, kus kohtutäitur ei olnud enampakkumise tulemusel saadud rahast osanikuõigused kaotanule tasu välja maksnud. Lähtudes põhimõttest, et osa omamise eest peab osanik saama osaühingust väljaarvamisel kompensatsiooni, tuleb osanik lugeda osaühingust väljaarvatuks alles hetkest, mil ta on kätte saanud osaühingu osa müügist saadud summa. Seejuures ei ole osaühingust väljaarvatuks lugemisel oluline osa müügist saadud summa suurus, kuna sellega mittenõustumisel võib osanik kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
Harju Maakohtus on aastaid tagasi arutatud osaniku väljaarvamise küsimust. Siin oli vaidluse eripäraks veel asjaolu, et osanikud, keda sooviti välja arvata, olid ühtlasi ka juhatuse liikmed, kes olid käitunud OÜ suhtes ebalojaalselt ja OÜ-d kahjustavalt, halvustades OÜ-d meedias, kuni selleni välja, et juhatuse liikmed koondasid OÜ võlausaldajate nõudeid OÜ vastu, sooviga esindada neid nõudeid OÜ (mille juhatuse liikmed nad ise olid) vastu (sic!), mis tundus rohkem meditsiinilise kui õigusliku probleemina. Kohus leidis, et selliselt käitudes on osanikud OÜ huve oluliselt kahjustanud ega ole kahjustamist lõpetanud vaatamata ka OÜ kirjalikule hoiatusele.
Mis on loo moraal?
Ärge leppige standardpõhikirjadega (tavaliselt üks A4), mis sisuliselt midagi ei reguleeri ning mille ainus eesmärk on jõuda ühingu registreerimiseni äriregistris. Kui soovite, et põhikirjal oleks ka mingi sisuline tähendus, siis mõelge hoolikalt läbi kõik need elulised asjaolud, mis võiksid ette tulla ja püüdke need ette ära reguleerida (sh eriti juhtimisega seonduvad küsimused ja nagu sellest artiklist tõusetub, ka osaniku väljaarvamise temaatika vms). Kõike ette näha pole võimalik – prognoosid ei saagi olla täpsed, kuid need võiksid olla loogilised. Olen kindel, et põhikirja koostamisel kogenud asjatundja nõuannete kasutamine ei ole mahavisatud raha.
Urmas Arumäe, LLM, MA, PhD
EBS-i õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent
Sadekov Advokaadibüroo vandeadvokaat
