Emmili Berendsen
Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse hõlmab nii enda, kui ka teise isiku õigushüve kaitsmist ebaseaduslikust ründest. Nii hädakaitse on teo õigusvastasust välistav asjaolu, kui see vastab konkreetsetele eeldustele. Vastavalt Karistusseadustiku §-le 28 teo õigusvastasus on välistatud, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid hädakaitse piiride ületamata.
Nii vastavalt karistusseadustiku §-le 28 hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks on vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne.
Rünne on inimese tegu, millega ohustatakse või kahjustatakse õigushüve ning mis on ründena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi. Klassikaliseks ründeks on näiteks kallaletung ja agressiivne käitumine, mis on suunatud isiku tervise või elu vastu.
Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks rünne peab olema õigusvastane ehk vastuolus õiguskorraga. Vana kohtupraktika kohaselt hädakaitseseisundi tekkimise eeldused pidi rünne vastama mõnele süüteokoosseisule ehk seaduses sätestatud karistatava teole.
Praegu kohtupraktikas on aga seisukoht muutunud. Nüüd hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Seega õigusvastane rünne ei pea olema karistatav väärteo või kuriteona, vaid piisab sellest, kui see intensiivselt kahjustab või ohustab õigushüve ning on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Sellest tulenevalt ründena ei ole käsitatav mitte ainult füüsiline vägivald, vaid ka muu tegevus, mis on mõne normiga vastuolus. Sellise normina saab olla näiteks Võlaõigusseaduse §-i 1045 p-st 5 tulenev isikliku õiguse rikkumine.
Nagu eelnevalt oli öeldud, isikliku õiguse rikkumine ei ole mitte ainult füüsiline vägivald inimese vastu. Rünne, mis tuleneb isiku poolt ja tekitab teisel isiku hädakaitseseisundit, võib olla ka muu tegevus, mis ei ole isiku suhtes füüsiliselt vägivaldne. Seega ründena on käsitatav ka inimese au ja väärikuse alandamine, sõnaline solvang, ärritamine, isiku kohta valeinformatsiooni levitamine, privaatsfääri sekkumine või soovimatu pildistamine. Sellised juhtumid annavad aluse hädakaitse teostamiseks ehk ründaja õigushüve kahjustamiseks, mis on proportsionaalne ründe ohtlikkusega.
Lisaks sellele, õigusvastaseks ründeks saab olla ka provokatsioon. Kohtupraktika kohaselt tuleb eristada tahtlikku ja süülist provokatsiooni. Tahtliku provokatsiooniga kutsub isik enda vastu suunatud ründe esile eesmärgipäraselt selleks, et kahjustada teise isiku näilise hädakaitseseisundi kattevarjus. Süüline provokatsioon on aga olukord, kus isik põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe õigusvastase käitumisega, kuid mille eesmärgiks ei ole ründe väljameelitamine.
Nii süüline, kui ka tahtlik provokatsioon tekitab hädakaitseseisundit, kuid ründe esile kutsunud isiku hädakaitse õigus on välistatud või piiratud. Näiteks tahtlik provokatsioon on võrdsustatud varjatud ründega, mistõttu ei saa ründe provotseerija teostada hädakaitset. Süülise provokatsiooni puhul ründe esile kutsunud isiku hädakaitse õigus on piiratud , kuna isik peab esmalt proovima konfliktsituatsioonist taanduma. Kui taandumine konfliktist ei ole võimalik, tuleb esmalt piirduda passiivse kaitsega, hoidudes teise isiku õigushüvede sihilikult kahjustamisest.
Hädakaitseseisundi tingimuste kontrollimisel tuleb esmalt tuvastada vahetu või vahetult eesseisva ohu olemasolu. Vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane oht tähendab olukorda, kus õigushüve kahjustamine on juba alanud või on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustamist.
Hädakaitse piiride ületamine tähendab kaitsevahendi ilmselge mittevastavust ründe ohtlikkusele või ilmselgelt liigse kahju tekitamine ründajale. Lisaks sellele, hädakaitse piiride ületamine muudab ründaja õigushüvede kahjustamise õigusvastaseks siis, kui see toimub kavatsetult või otsese tahtlusega. Seega, hädakaitse ei välista teo õigusvastasust juhul, kui isik seab eesmärgiks liigselt kahjustada ründajat. Hädakaitse teostamise eesmärgiks peab olema enda või teise isiku õigushüve kaitsmine, mitte ründaja liigne kahjustamine.
Sõnalise solvangu puhul enda õigushüve kaitsmiseks ilma hädakaitse piiride ületamiseta on võimalik tekitada ründajal kerget tervisekahjustust, kuid alati tuleb analüüsida iga üksikjuhtumi kõiki asjaolusid. Hädakaitse piiride ületamise kindlaks tegemiseks kasutatakse ex ante hindamiskriteeriumid. Väljakujunenud praktika kohaselt hädakaitse piiride ületamisega on tegemist siis, kui objektiivse kõrvalseisjale on kaitsetegevuse ajal selge, et isikul oli võimalus rünnet tõrjuda leebemate vahenditega.
Sõnalise solvangu puhul on ilmselge, et raske tervisekahjustuse tekkimisel või surma põhjustamisel on tegemist hädakaitse piiride ületamisega, kuid jällegi - alati tuleb analüüsida iga üksikjuhtumi kõiki asjaolusid.
