Rahvusvahelise kaitse saamine on viis saada õiguslik staatus Eesti Vabariigis välismaalastele, kes kardavad oma elu ja tervise pärast seoses tagakiusamisega oma kodumaal või kardavad, et neid võidakse tulevikus tagakiusata rassi, rahvuse, usu, kuulumise tõttu kindlasse sotsiaalsesse gruppi või poliitiliste veendumuste tõttu.
Igaüks, kes otsib varjupaika Eesti Vabariigis, võib esitada taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks sõltumata oma päritoluriigist.
Eesti ühines 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga ja selle 1964. aasta New Yorgi protokolliga 1997. aastal. See tähendab, et Eesti võttis endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta välismaalasi, kes kuuluvad nende dokumentide reguleerimisalasse. Eestis tegeleb varjupaigataotlejatega Politsei- ja Piirivalveamet ning selleks teeb ta koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR). Rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegeleb ka Sotsiaalministeerium.
Alates 2006. aastast reguleerib ajutise kaitse andmisega seotud küsimusi rahvusvahelise kaitse seadus.
Rahvusvahelise kaitse staatus on kaitsevorm, mis on kättesaadav neile, kes juba viibivad Eesti Vabariigis või taotlevad rahvusvahelist kaitset mõnes Eesti Vabariigi piiripunktis.
Rahvusvahelise kaitse taotlus on välismaalase esitatud igasugune avaldus, milles ta soovib, et teda tunnustataks pagulasena või täiendava kaitse saajana ning rahvusvahelise kaitse saajana.
Ajutine kaitse on üheks aastaks antud elamisluba, mis annab inimesele turvatunde ja sotsiaalsed garantiid. Ajutise kaitse saamisel on sõjapõgenikel samad õigused kui Eesti elanikel, näiteks õigus õppida, töötada ja saada tervisekindlustust.
Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes lahkusid Ukrainast pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalist agressiooni, annab Eesti valitsuse otsuse alusel ajutise kaitse alusel elamisloa Eestis. Ajutine kaitse, mille taotlus esitati alates 1. augustist 2024, kehtib kuni märtsini 2026.
Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele Politsei- ja Piirivalveamet on selle alusel andnud pagulase staatuse.
Konventsiooni kohaselt on pagulane isik, „kes põhjendatud kartuse tõttu saada tagakiusatuks rassi, usu, kodakondsuse, rahvuse, kuulumise tõttu kindlasse sotsiaalsesse gruppi või poliitiliste veendumuste tõttu, asub väljaspool oma kodakondsusriiki ja ei saa selle riigi kaitset kasutada või ei soovi sellist kaitset kasutada sellise kartuse tõttu“.
Seega tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet pagulaseks välismaalase, kes:
Sellisel juhul on teil õigus saada täiendavat kaitset. Rahvusvahelise kaitse menetlus näeb ette, et kui taotleja ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, siis kaalutakse tema õigust täiendavale kaitsele käimasoleva menetluse käigus. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, kuid kelle puhul on alust arvata, et tema tagasisaatmine või väljasaatmine Eestist päritoluriiki kujutab endast tõsist ohtu, sealhulgas:
Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks on kaks võimalust:
Taotluse sisuline läbivaatamine Kui rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti, alustab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse sisulist läbivaatamist. Maksimaalne taotluse läbivaatamise kestus on 6 kuud. Iga taotlust vaadatakse individuaalselt ja objektiivselt. Otsuse tegemisel arvestatakse taotleja päritoluriigi inimõiguste olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja muid asjaolusid, mis on seotud konkreetse taotlusega.
Rahvusvahelise kaitse all olev isik on välismaalane, kellele on antud pagulase staatus, täiendav või ajutine kaitse ja kellele on väljastatud elamisluba Eestis. Taotlejale, kellele on antud pagulase staatus või täiendava kaitse staatus ja kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks, antakse rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba, kui ei ole välistavat asjaolu tema tunnustamiseks pagulase või täiendava kaitse saajana või taotluse tagasilükkamise aluseks olevat põhjust. Kui olete elanud Eestis pidevalt 5 aastat tähtajalise elamisloa alusel ja omandanud eesti keele B1 tasemel, võite rahvusvahelise abi saajana saada pikaajalise elamisloa. Sellist elamisluba ei ole vaja pikendada.
Seadus näeb ette võimaluse esitada korduv taotlus. Kui taotleja esitab täiendavaid selgitusi või korduva taotluse, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet täiendavad selgitused või korduva taotlusega kaasnevad dokumendid läbi eelneva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames, ajakohastades eelnevat rahvusvahelise kaitse taotlust. Kui on tuvastatud uued asjaolud või taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mida ta ei saanud esitada või tõendada eelneva menetluse käigus temast sõltumatutel põhjustel ja mis oluliselt suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitleda rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastava isikuna, siis vaadatakse taotlus uuesti läbi.
Isikud, kes plaanivad esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, peaksid mõistma, et iga juhtum on ainulaadne. Mõnel juhul võivad olla vajalikud täiendavad dokumendid ja protseduurid.
Kui vajate abi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel Eesti Vabariigis, võite pöörduda büroo poole ja saada kiiret, kvalifitseeritud abi, personaalse lähenemisega igale kliendile iga taotluse läbivaatamise etapi jooksul.
