Anna Berest
Kõige olulisem on täitemenetluse algatamise teate saamisel mõista, et kohtutäituri ja võlaolukorra ignoreerimine ainult halvendab võlgniku olukorda ja ei aita seda lahendada.
Kohtutäitur ei esinda täitemenetluses ei sissenõudjat ega võlgnikku ning tema ülesanne on vastavalt täitemenetluse seadustikule kaitsta mõlema menetlusosalise õigustatud huve, seega tasub kohtutäiturit pidada pädevaks nõustajaks.
Täitemenetluse seadustiku kohaselt toimetab kohtutäitur täitemenetluse algatamise teate avalikult, Ametlikud Teadaanded portaali kaudu, kui võlgnik ei kinnita e-kirja kättesaamist ja tähitud kiri või kulleriga saadetud kiri jääb kätte saamata.
Teade loetakse kättetoimetatuks 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest ja seega hakkab kulgema võlgniku vabatahtlik täitmise tähtaeg, mis täitemenetluse seadustiku kohaselt on 30 päeva.
Samuti tuleb märkida, et kui võlgnik on juba varem kohtutäituriga e-posti teel ühendust võtnud ja kohtutäitur saadab uue teate samale e-posti kontole, loetakse see kättetoimetatuks 4. tööpäeval pärast saatmist.
Samal juhul, kui kohtutäitur otsustab saata teate kulleriga, siis juhul, kui kuller ei suuda kirja isiklikult kätte toimetada, loetakse dokument kättetoimetatuks alates hetkest, mil dokument jäetakse postkasti. Kuller võib jätta kirja postkasti pärast ühte kättetoimetamise katset.
Samuti tasub selgitada, et kui võlgnik ei kinnita teate kättesaamist e-posti teel, kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamise eest on 36.60 eurot, mitte 18.30 eurot.
Eespool öeldu põhjal, sihipärane kõrvalehoidmine kohtutäituri teate kättesaamisest ainult halvendab võlgniku olukorda, sest võlgnik jääb teadmatusse oma õiguslikest võimalustest, näiteks kaebuse esitamisest kohtutäituri tegevuse peale.
Kohtutäituri tasu on rangelt kindlaks määratud kohtutäituri tasu seaduses ja see on seotud nõude summaga.
Näiteks 1000 euro suuruse nõude puhul on tasu 274,50 eurot.
Siiski võib kohtutäitur nõuda konkreetsete täitetoimingute eest kohtutäituri lisatasu, mis on samuti seadusega reguleeritud.
Samuti tasub märkida, et kohtutäitur ei saa võlgnikuga sõlmida kokkulepet kohtutäituri tasu vähendamiseks.
Täitemenetluse seadustiku kohaselt on võlgnikul 30 päeva aega, et tasuda võlgnevus vabatahtlikult või sõlmida sissenõudjaga maksegraafik.
Seda võimalust tuleb objektiivselt kaaluda, sest graafiku sõlmimise korral ei kohalda kohtutäitur võla sissenõudmiseks täitetoiminguid, ja kui võlg tasutakse graafiku kohaselt, on kohtutäituri tasu pool kogunenud kohtutäituri põhitasust.
Oluline on arvestada, et kui võlgniku suhtes algatatakse uus täitemenetlus, kaotab sõlmitud graafik oma kehtivuse.
Praktikas sõlmib kohtutäitur sageli graafiku 1 aastaks ja hindab seejärel võlgniku rahalist olukorda uuesti.
Kui võlgnevust ei tasuta ja graafikut ei ole võimalik sõlmida, on kohtutäitur kohustatud viivitamatult võtma ette kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks.
Sellest tulenevalt on kohtutäitur kohustatud arestima võlgnikule kuuluva vallas- ja kinnisvara.
Täitemenetluse seadustik sisaldab loetelu võlgniku sissetulekutest, mida ei saa täitemenetluses arestida (TMS § 131 punktid. 1-5, 9 ja 11-12, nt riiklik peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus) või mida võib arestida erandjuhtudel (lõiked 1 ja 2). 6-8, nt töövõimetoetus, vanemahüvitis; välistamise tingimused on sätestatud täitemenetluse seadustiku § 131 lõikes 2) või eriseaduses sätestatud korras (lõige 10, riiklik pension).
Seega on täitemenetluse seadustiku § 131 eesmärk tagada, et võlgnikul on minimaalselt vajalikud vahendid enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks käimasoleva täitemenetluse tingimustes.
Võlgnik peab olema täitemenetluses aktiivne ja teatama kohtutäiturile oma sissetulekud ja vara, samuti oma ülalpeetavad ning selle, millist arestimisele mittekuuluvat tulu ta saab (nt pere- ja sotsiaaltoetused) ja millise pangakonto kaudu ta soovib kasutada täitemenetluses järelejäänud arestimata summat.
Tuleb märkida, et kohtutäituril ei ole juurdepääsu võlgniku pangakontole ja kohtutäitur ei näe, milliseid sissetulekuid võlgnik saab.
Täitemenetluse seadustiku artiklis 132 on kehtestatud piirangud sissetuleku arestimisele sõltuvalt selle suurusest. Artikli 132 lõike 1 kohaselt ei arestita üldjuhul sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu miinimumpalka või asjakohast osa nädala- või päevatulust (2024. aastal on miinimumpalk 820 eurot kuus).
Kui võlgnikul on ülalpeetav või ta maksab elatist, suurendatakse mittearestitavat summat ühe kolmandiku võrra iga ülalpeetava eest makstavast miinimumpalgast kuus (2024. aastal 273,33 eurot), välja arvatud lapse ülalpidamiskohustuse sundtäitmise korral (täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 2 ).
Kui võlgniku muu vara sundtäitmine ei ole viinud või eeldatavasti ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sissetulekuid arestida sõltumata võlgniku suhtes pooleliolevate täitemenetluste arvust kuni 20 % ulatuses kuus, kui sissetulek ei ületa käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud sissetulekut (2024. aastal 820 eurot), millest on maha arvatud statistikaameti avaldatud hinnanguline elatusmiinimum.
Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa statistikaameti avaldatud hinnangulist elatusmiinimumi. (praegu on elatusmiinimum 338,23 eurot). Seega võib miinimumpalgast arestida maksimaalselt 820-338,23 × 20%=96,35 eurot.
Kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, arvutatakse 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest lahutatakse iga ülalpeetava kohta arestimata summa ja statistikaameti avaldatud hinnanguline elatusmiinimum. Sellisel juhul võib ühe lapse puhul miinimumpalgast arestida maksimaalselt 820-338,23-273,33 × 20%=41,69 eurot.
Seega peab kohtutäitur kaitsma võlgniku õigustatud huve täitemenetluses ja mitte jätma võlgnikku ja tema perekonda terveks kuuks ilma elatusvahenditest.
Kohtutäitur võib seadusest tulenevaid arestimispiiranguid eirata ainult siis, kui kohtutäituril on usaldusväärsed andmed selle kohta, et võlgnikul ja tema perekonnal on toimetulekuks vajalikud vahendid ja täitetoimikus on seda tõendavad dokumendid. Selline kinnitus võib olla vastus välispanga päringule, et võlgnikul on selles pangas konto.
Hoolimata sellest, et võlgnikul on võimalus kasutada täitemenetluses õiguskaitsevahendeid - esitada kohtutäiturile avaldus arestimisest vabastamise kohta arestimata sissetuleku osas või kaebus kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale, peab kohtutäitur aktiivselt kaitsma võlgniku õigustatud huve.
Kohtutäitur kogub täitemenetluseks vajalikku teavet ja võtab seaduses sätestatud meetmeid täitedokumendi täitmiseks.
Kohtutäitur võib hankida teavet nii võlgniku kui ka kolmandate isikute (tööandjad ja muud võlgniku suhtes kohustatud isikud) sissetulekuallikate ja ülalpeetavate kohta (täitemenetluse seadustiku § 26 lõiked 1 ja 2).
Täitemenetluse seadustiku § 131 osutatud asjaolude avastamise korral peab kohtutäitur viivitamata täiendama ka arestimisakti. Näiteks kui kohtutäitur teab, et võlgniku pangakontole laekub peretoetust või tagatistoetust, peab kohtutäitur arestimisaruandes märkima, et need sissetulekud ei kuulu arestimisele.
Pank peab andma kohtutäiturile teavet selle kohta, kas võlgnikul on konto või mitte, ning kohtutäituril on õigus nõuda pangast väljavõtet võlgniku konto kohta viimase kuue järjestikuse kuu kohta enne täitemenetluse alustamise kuupäeva. Kontoväljavõtte abil saab kohtutäitur kontrollida võlgniku sissetulekuid.
Sellisel juhul on oluline esitada kohtutäiturile avaldus raha tagstamiseks 3 tööpäeva jooksul alates kinnipidamise kuupäevast.
Taotluses tuleks selgitada, miks kinnipeetud summa ei ole võlgniku arvates sissenõutav, ning lisada taotlusele viimase kuue kuu pangaväljavõtted ja muud dokumendid, mis kinnitavad võlgniku seisukohta.
Kui võlgnik ei esita taotlust kolme tööpäeva jooksul, ei saa kohtutäitur kinnipeetud summasid võlgnikule tagastada, isegi kui selleks on alust, sest need on juba üle kantud nõude esitajale.
Enne kinnisvara arestimist määrab kohtutäitur arestimise päeva ja teavitab täitemenetluse osapooli arestimisest. Samuti tavaliselt määratakse päev, mil kohtutäitur tuleb kinnisvaraga tutvuma ja seda pildistama, et lihtsustada hindamisprotsessi.
Pärast seda, kui kohtutäitur koostab arestimisakti ja saadab pooltele, on pooltel 10 päeva aega kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale.
Kui kohtutäitur peab seda vajalikuks, võib ta taotleda kohtumäärust, mis lubab kohtutäituril siseneda võlgniku kinnisvarasse, et tutvuda sellega ja näidata seda võimalikele ostjatele.
Kui kinnisasja arestimisakti ei ole vaidlustatud, paneb kohtutäitur arestitud vara avalikule enampakkumisele.
Tuleb märkida, et arestimine ei tähenda, et võlgnik on kohustatud arestitud vara arestimise hetkel maha jätma. Võlgnikul on õigus viibida arestitud eluruumis kuni kinnisvara müümiseni avalikul enampakkumisel.
Siiski on oluline mõista, et võlgnikul ja kolmandal isikul on keelatud hävitada, demonteerida või muul viisil kinnisasjast eemaldada kinnisasjaga seotud lisaseadmeid (kinnisasjaga kindlalt seotud olulised osad, mida ei saa eemaldada. Näiteks sisseehitatud torustik, köögimööbel, kütteseadmed, uksed, aknad, lukud jne). Kui isik, kellele on usaldatud hoiule vara, mis on inventeeritud avalik-õigusliku nõude, täitemenetluse, konfiskeerimise, trahvi, rahalise karistuse, varalise karistuse või kohtukulude hüvitamise tagamiseks, kasutab või käsutab seda vara ilma selleks õigustatud isiku loata, karistatakse selle eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega karistusseadustiku artikli 308 alusel.
Mis puutub arestitud kinnisvara hindamisse, siis tuleb mõista, et kui võlgnik jääb arestimisteate saamisel passiivseks ega avalda oma arvamust hindamise kohta ega võimalda kohtutäiturile juurdepääsu kinnisvarale, lähtub kohtutäitur kindlusraamatu andmetest, võtab arvesse kolmandate isikute õigusi ja muid koormisi ning võtab sarnaste esemete keskmise väärtuse ja lähtub oma praktikast sarnastel müügitehingutele.
Kui võlgnik otsustab pärast arestimisakti koostamist vara väärtuse suhtes kaebuse esitada, viib kohtutäitur võlgniku kaebuse kohtusse. Kohus määrab hindaja, kellele võlgnik maksab, ja hindaja teostab hindamise otse.
Täitemenetluse seadustik näeb ette ainult trahvi asendamise arestiga.
Kui trahvi täielik tasumine on hilinenud või selle osamakse tähtajast ei ole kinni peetud, tingimusel et trahvi tasumise tähtaega ei ole pikendatud ja võlgnikul ei ole vara, mille suhtes saaks sissenõudmist läbi viia, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel alates kuupäevast, mil ta võttis trahvi sissenõudmise asja menetlusse, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteoasja käsitleva otsuse jõustumise kuupäevast sissenõudjale, et täitmine on võimatu.
Karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumisel esitab sissenõudja otsuse täitmisele pööranud maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestimiseks vastavalt karistusseadustiku artikli 72 sätetele. Sissenõudja teavitab võlgnikku ja kohtutäiturit taotluse esitamisest.
Samuti tuleb märkida, et kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vande all tõendama, et kohtutäiturile esitatud teave vara kohta on tema parima teadmise kohaselt õige. Võlgnik annab kohtus suulise vande: „Mina, (nimi), kinnitan ausalt ja südametunnistusega, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on minu parima teadmise kohaselt õiged“, ja allkirjastab vande teksti. Kui võlgnik on juriidiline isik, võib vande anda juhtorgani liige, likvideerija, täisosanik või vähemalt ühe kümnendiku osalusega aktsionär, prokurör või raamatupidamise eest vastutav isik.
Kui võlgnik ei esita ilma mõjuva põhjuseta kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus taotleda vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku sunniviisilist toimetamist kohtusse ja vajaduse korral vahistamist. Võlgnik vabastatakse vahistamisest, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande.
Täitemenetluse osapool võib esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või toimingu peale täitedokumendi täitmisel kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada otsusest või toimingust.
